Esinejate tutvustus

Ivo Linna, ansambel Supernova, ANNIE ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsuvad teid ühtekuuluvuskontserdile “ÜKS KÕIKSUS”.

Lavale astuvad Rae Kammerkoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, EPIK koor ja orkester VENTUM. Dirigeerivad Eleri-Kristel Kuimet ja Ingrid Orumaa.

Vahetekste esitavad Külliki Bode ja Tom Rüütel. Tekstid on loonud Lauri Räpp.

Tegemist on viienda ning ühtlasi viimase ühtekuuluvuskontserdiga. Kontsert on tasuta.

ÜKS KÕIKSUS

Üks sõna, üks tühik – ja täiesti teine tähendus.

Ükskõiksus tähendab möödavaatamist. Seda, et teise inimese mure, vajadus või soov kuuluda ei puuduta meid. Üks kõiksus tähendab ühist maailma, milles on koht meile kõigile.

Tänavune ühtekuuluvuskontsert kutsub märkama inimesi enda kõrval ja küsima: kas näeme eelkõige seda, mis meid eristab, või ka seda, mis meid ühendab?

Muusika ja sõna kaudu liigume möödavaatamisest märkamiseni, hindamisest mõistmiseni ning sealt armastamise ja hoidmiseni. „Ma olen siin“ palub näha inimest ennast. „UKS“ küsib, kellele on meie ühises ruumis koht. „Peegel, peegel“ suunab pilgu meie endi poole: milliste mõõdupuude järgi me teisi hindame? „Armasta mind“ ja „Me hoiame nõnda ühte“ tuletavad meelde igaühe soovi olla hoitud ja kuuluda.

Üks kõiksus ei tähenda, et oleme kõik ühesugused. Meil on erinevad kogemused, vajadused, võimalused ja lood. Ometi jagame sama maailma ning saame teha nii, et selles oleks igaühel hea olla.

Kohtume 3. detsembril 2026 kell 19 Tallinna Tehnikaülikooli aulas, et seda ühtekuulumist koos kogeda.

Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval toimuv kontsert on kõigile tasuta. Tagatud on ligipääsetavus liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Kontserdil on eesti viipekeele tõlge, kirjutustõlge, kirjeldustõlge ja lihtsa keele tõlge.

Tule kuulama, vaatama ja osa saama. Selles kõiksuses on koht ka sinul.

Ivo Linna (1949) on Eesti armastatumaid lauljaid, kelle hääl ja laulud ühendavad mitut põlvkonda. Saaremaalt pärit muusik on tuntud ansamblite Apelsin ja Rock Hotel solistina ning pika ja mitmekülgse soolokarjääri kaudu. Tema repertuaaris kohtuvad hoogne rock’n’roll, südamlikud ballaadid ja laulud, millest on saanud osa meie ühisest kultuurimälust.

Eriline koht on Ivo Linna loomingulisel teekonnal Alo Mattiiseni isamaalistel lauludel, mis saatsid Eesti taasiseseisvumist. 1996. aastal esindas ta koos Maarja-Liis Ilusaga Eestit Eurovisioonil, kus „Kaelakee hääl“ saavutas viienda koha. Aastatepikkusest koostööst ansambliga Supernova on sündinud uusi laule ja ühiseid kontserte üle Eesti.

Linna esinemisi iseloomustavad soe huumor, vahetu suhtlus ja rõõm koos publikuga laulmisest. Tema esituses saavad tuttavad laulud ikka uue tähenduse – olgu kuulajaks inimene, kes on neid saatnud kogu elu, või keegi, kes kuuleb neid esimest korda.

ANNIE (2002), kodanikunimega Anne Mari Saks, on laulja ja laulukirjutaja, kelle loomingus kohtuvad roki, popi ja pungi mõjud. Tema jaoks on muusika vabaduse ja eneseväljenduse võimalus – viis rääkida ausalt nii enda sees kui ka ühiskonnas toimuvast.

Lauljana jõudis ta laiema publiku ette 2023. aasta saates „Eesti otsib superstaari“, kus pääses kahekümne parima hulka. 2025. aastal ilmus tema debüütsingel „Peegel, peegel“, mis vaatleb ühiskonnas levinud mõttemalle ja seda, mida inimesed kipuvad varjama või ilustama. Muusikaliste eeskujude seas nimetab ta nii Lea Dali Lioni kui ka Elvis Presleyt.

ANNIE tegutseb ka saatejuhi ja näitlejana. Televaatajatele on ta tuttav ERR-i noorteprogrammist „NOVA“ ning sarjadest „Valetamisklubi“ ja „Mees majas“. Muusika, näitlemine ja lugude jutustamine on tema jaoks eri võimalused inimestega kontakti luua.

Supernova on 2006. aastal Tartus loodud ansambel, kelle muusikas saavad kokku 1960.–1970. aastate biit- ja rokkmuusika mõjutused, meeldejäävad meloodiad ning eestikeelsed lood. Bänd on leidnud kuulajaid nii oma loomingu kui ka energiliste kontsertidega.

Supernova tuntumate laulude hulka kuuluvad „Mustas vaikuses“, „Sinine motoroller“, „Tõstan näpu“ ja „Kuu“. Mitmed neist on saatnud televaatajate argipäevi saadete ja sarjade tunnusmuusikana.

Olulise osa ansambli tegevusest moodustab pikaajaline koostöö Ivo Linnaga. Üheskoos on antud välja albumeid ja esinetud üle Eesti; lauluga „Suur loterii“ jõuti 2017. aastal Eesti Laulu finaali. See koostöö ühendab eri põlvkondade muusikuid ja kuulajaid ning toob lavale nii tuttavaid lemmikuid kui ka uut loomingut.

Rae Kammerkoor ühendab inimesi, kes tunnevad rõõmu muusikast ja heast seltskonnast. Koor alustas tegevust 2008. aasta sügisel dirigent Alice Pehki eestvedamisel. Alates 2020. aastast juhatab kollektiivi Ingrid Orumaa.

Koor peab oluliseks hoida Rae vallas saateta koorilaulu traditsiooni ning tutvustada kuulajatele Eesti heliloojate loomingut. Repertuaari kuuluvad muu hulgas Karin Tuule, Brenda Kruusimäe, Kadri Voorandi, Rasmus Puuri ja Pärt Uusbergi teosed. Koostöö kohalike noorte muusikutega aitab luua uusi esinemisvõimalusi ja siduda kogukonda.

Rae Kammerkoor on osalenud koorikonkurssidel ja festivalidel ning löönud kaasa eriilmelistes lavaprojektides. 2024. aastal saavutati „Tuljaku“ võistulaulmise B-kategoorias kolmas koht ja osaleti muusikalis „Rasmus ja Maria“. Koori tegevuses käivad kõrvuti muusikaline areng, ühised ettevõtmised ja soov rikastada koduvalla kultuurielu.

Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor alustas tegevust 1951. aastal Alma Tamme eestvedamisel. Pika ajalooga kollektiiv ühendab eri ülikoolide praeguseid ja endisi tudengeid, keda seob armastus muusika vastu ning soov hoida ja arendada Eesti naislaulu traditsiooni.

Koori repertuaar ulatub klassikalisest koorimuusikast ja suurvormidest uudisloomingu ning popmuusikani. Ühise laulmise kõrval väärtustatakse julgust katsetada, õppida ja võtta vastu uusi väljakutseid. Koor on esinenud paljudes Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning pälvinud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel.

Oluline osa koori elust on laulupeod, üliõpilasfestival Gaudeamus ja koostööprojektid teiste muusikutega. Kollektiivi peadirigent on Edmar Tuul ja abidirigent Karin Tuul. Põlvkonnad vahetuvad, kuid koori saadavad jätkuvalt teotahe, sõprus ja rõõm ühisest musitseerimisest.

EPIK koor on Eesti Puuetega Inimeste Koja juures tegutsev viipekeelne kollektiiv, mida juhendab dirigent Edmar Tuul. Koor ühendab kurte inimesi, kes väljendavad muusikat eesti viipekeele, rütmi, liikumise ja miimika kaudu.

Kollektiivi liikmeid seob soov üheskoos musitseerida ning osaleda Eesti kultuurielus nii esinejate kui ka loojatena. Nende etteasted avavad kuulajatele ja vaatajatele võimaluse kogeda laulu visuaalselt ning märgata, kui mitmel viisil saab muusika inimesi puudutada.

2025. aasta vabariigi aastapäeva hommikul esitas EPIK koor ETV2-s Eesti hümni viipekeeles. See oli kollektiivi esimene ülesastumine laia telepubliku ees ja oluline hetk kurtide kogukonnale. Koori tegevus aitab avardada arusaama koorilaulust ning tuletab meelde, et ühises kultuuriruumis peab olema koht erinevatele keeltele ja väljendusviisidele.

Orkester VENTUM on dirigent Edmar Tuule 2018. aastal loodud kollektiiv, mille tegevuses kohtuvad klassikaline muusika, koorilooming ja popmuusika. Orkester on osalenud mitmesugustes kontserdi- ja salvestusprojektides ning esinenud nii Estonia kontserdisaalis kui ka suurematel kontserdilavadel.

VENTUMi koostööpartnerite seas on koorid, solistid ja ansamblid. 2021. aastal osaleti koos Supernovaga Ivo Linna albumi „Taevatähtedest tee“ valmimises. Orkester on kaasa teinud ka Karin Tuule naiskoorile ja keelpilliorkestrile kirjutatud tsükli „Rännak“ esiettekandel ning Karl Jenkinsi suurvormi „Stabat Mater“ Eesti esiettekandel.

Eri muusikastiilide ja koosseisudega töötamine annab VENTUMile võimaluse tuua orkestrikõla nii uue koorimuusika kui ka kuulajatele tuttavate laulude juurde.

Ingrid Orumaa (1999) on koorijuht ja muusikaõpetaja, kelle töös on olulisel kohal nii laste laulmisrõõm kui ka täiskasvanute koorimuusika. Ta õppis kooridirigeerimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Andrus Siimoni juhendamisel ning omandas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureusekraadi muusikapedagoogika koorimuusika suunal.

Alates 2020. aastast juhatab Ingrid Rae Kammerkoori. Ta on töötanud ka meeskoori Põhjahääl ning mitme kooli laste- ja noortekooridega. Dirigenditöö kõrval on ta õpetanud muusikat Rahumäe Põhikoolis.

Ingrid peab oluliseks laste laulmisoskuse ja -harjumuse arendamist ning koolikooride traditsiooni püsimist. Tema õpetajatöös on tähtis koht relatiivsel noodilugemisel ehk JO-LE-MI süsteemil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Heino Kaljuste nimelise stipendiumi, millega toetatakse muusikapedagoogika üliõpilase arengut.

Eleri-Kristel Kuimet (1996) on dirigent ja laulja, kelle muusikutee algas klaveriõpingutest. Läänemaalt Linnamäelt pärit muusik õppis Cyrillus Kreegi nimelises muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas dirigeerimisõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Ta on õppinud Ants Sootsi, Tõnu Kaljuste ja Kaspar Männi juhendamisel ning omandanud 2022. aastal magistrikraadi. Õpinguid täiendas ta Rootsi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis Mats Nilssoni juures ja rahvusvahelistel meistrikursustel.

Eleri-Kristel on töötanud mitme kooriga nii Eestis kui ka Rootsis. 2018. aastal kutsus ta oma kodukohas kokku Linnamäe segakoori, kellega jõuti ka laulupeole. Lauljana on ta tegutsenud kammerkoorides Voces Tallinn ja Collegium Musicale ning alates hooajast 2024/2025 laulab sopranina Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Tema tegevuses saavad kokku klaverimängija, dirigendi ja koorilaulja kogemused.

Lauri Räpp (1977) on tekstilooja, kirjanik ja laulusõnade autor. Kirjutamine on tema kirg ja eluviis. Tänu raamatuarmastusele ja laiale lugemusele on tal kujunenud rikkalik sõnavara, avar silmaring ning oskus jutustada lugusid nii, et need kõnetavad. Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad turunduses ja 30-aastane kogemus väikeettevõtjana on õpetanud talle kohusetundlikkust ja täpsust.

Seljakotirändurina maailma avastamine on kujundanud ta paindlikuks ja teistega arvestavaks. Ta kohaneb kiiresti uutes olukordades ega pelga mugavustsoonist välja astuda. Tänu sellele märkab ta detaile, mis sageli jäävad märkamata. Kõik see on andnud talle oskuse jutustada lugusid, mis sünnivad kirja pandud sõnadest.

Räpp on avaldanud kaheksa raamatut. Tema luulekogu „Lihtsate asjade tähtsus“ on tänaseks müünud ligi 17 000 eksemplari ning pälvinud nii Apollo lugejate lemmiku kui ka Aasta Raamatu 2022 ja Rahva Raamatu lugejate lemmiku tiitli. Aastal 2023 ilmus tema koostatud luulekogu „Ajatu puudutus. 120 luuletust inimeseks olemisest“, mis valiti üheks 25 kauneimast Eesti raamatust.

Möödunud aasta lõpus ilmunud „Elatud eilsete ja elamata homsete vahel“ pälvis Tammsaare kirjanduspreemia nominatsiooni ning valiti 2024. aasta parimaks ilukirjanduslikuks raamatuks.

Ta on kirjutanud lüürikat mitmele Eesti muusikule, teiste seas Jüri Pootsmannile, Liina Saarele, Jaagup Tuiskile, Tanel Padarile, Karl Killingule ja Ant Nurhale. Tema tekste on viisistanud nii Mikk Tammepõld ja Tõnu Timm kui ka klassikalise muusika helilooja Karin Tuul, kes lõi tema luuletustele põhineva naiskoori ja keelpilliorkestri tsükli „Rännak“. Luuletus „Las ma olen“ sai Elleri Tütarlastekoori plaadi nimilooks.

Lisaks on ta kirjutanud lastenäidendi „Marakratt ja kesköine raamatukogu“ ning koos Erki Aulega muusikali „Rasmus ja Maria“ libreto. Ta on ka paljude kolumnide, artiklite ja reisikirjade autor.

Tema inspiratsiooniallikaks on elu kogu oma ilu ja valuga, inimesed nende lugudega ning loodus — nii kodumaine kui ka teisel pool maailma.

Markus Lattikas (1987) on Eesti pianist ja rütmimuusika klahvpillimängija. Muusikaõpinguid alustas ta Nõmme Muusikakoolis, mille lõpetas 2002. aastal. Kõrghariduse omandas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika erialal.

Lattikas töötab Kiili Kunstide Koolis, kus õpetab rütmimuusikat ja klaverit ning on hinnatud juhendaja oma põhjaliku ja praktilise lähenemise poolest. Esinejana on ta tegutsenud erinevates projektides ja ansamblites, tuues lavale nii tundlikku klaverimängu kui ka funktsionaalseid rütmipartiisid. Lisaks on ta seotud ettevõtlusega, panustades muusika­valdkonna projektidesse ja korralduslikesse tegevustesse.

Külliki Bode (1972) on naine, kellele meeldivad väljakutsed. Kuulmislangusega inimesena on ta koos mõttekaaslastega toonud Eestisse Kuulmisbussi ja kirjutustõlketeenuse, pannud käima rehabilitatsiooniasutuse ning koolitanud esmatasandi kuulmisnõustajaid. Andragoogina meeldib talle kõige rohkem koolitada ja põnevaid projekte käima tõmmata. Kõku kultuuriklubis veab ta vaegkuuljate tantsu-, teatri- ja muusikaprojekte.

Igapäevaselt juhib Külliki Eesti Vaegkuuljate Liitu, tegeleb huvikaitsega ning seisab kuulmislangusega inimeste parema elukvaliteedi eest. Lisaks kahele täiskasvanud lapsele on tema peres veel viis imearmast lapselast.

Tom Rüütel (1988) on ligipääsetavuse eestkõneleja ja nõustaja, kes aitab avardada arusaama puudega inimeste võimalustest tööelus ja ühiskonnas. Saaremaalt pärit Tom on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis personalijuhtimise magistrikraadi. Ta töötab Eesti Töötukassas, nõustades tööandjaid liikumispuudega inimeste kaasamise ja töökoha kohandamise küsimustes.

Tom on MTÜ Eesti PCI Sõdalased üks asutajaid ning Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse huvikaitse saadik. Oma kogemustele toetudes räägib ta iseseisva elu võimalustest, vajalikust toest ja takistustest, mida saab ühiskonnas üheskoos vähendada.

Talle meeldivad reisimine ja uued kogemused: ta on teinud langevarjuhüppeid ning avastanud sukeldumise. Tomi jaoks tähendab iseseisvus võimalust ise oma elu üle otsustada, kasutades vajaduse korral teiste abi. Nagu ta ise ütleb: „Elu hakkab pihta teisel pool koduust.“