Esinejate tutvustus

Peaesinejad on Eesti Rahvusmeeskoor, Ott Lepland ja Mari Jürjens.
Vahetekstid loob Lauri Räpp ning tekste esitavad Kerti Kollom Seidelberg ja Jüri Jaanson. Saateansambel koosseisus: Markus Lattikas (klaver) ning Roland Jairus (basskitarr). Dirigent ja kunstiline juht on Edmar Tuul.

Tänavuse kontserdi kava muudavad eriliseks kaks esiettekannet, mille sõnad on kirjutanud Lauri Räpp. Ühe muusika autor on tunnustatud helilooja ja dirigent Karin Tuul, teise autor aga sünnist saati pime helilooja Merilyn Jaeski, kes õpib praegu heliloomingut Iirimaal. Lisaks kõlab loomingut Veljo Tormise, Rasmus Puuri, Vaiko Epliku, Mari Jürjensi ja Ott Leplandi sulest.

Koorimuusika kategoorias 2004. aastal Grammyga pärjatud Eesti Rahvusmeeskoor on üks unikaalsemaid „pille“ maailmas. Neljakümne kuuest professionaalsest lauljast koosnev kollektiiv on viimase tosinkonna aastaga teinud peadirigent Mikk Üleoja juhtimisel läbi märkimisväärse kvalitatiivse hüppe ning on oodatud koostööpartner oratoriaalsete teoste ettekannetel maailma tipporkestrite ja festivalide juures.

Rahvusmeeskoor on usin uudisteoste tellija ja koostööprojektide algataja ning tuleb igal aastal välja ka mitme uue a capella kavaga renessansist tänapäevani. 2025. aastal tõi Eesti Rahvusmeeskoori esiettekandele Jaapani helilooja Yui Katada loomingut, kolm uut Arvo Pärdi teoste seadet meeskoorile, aga ka Veljo Tormise koorilauludega põimitud kava koos Mari Kalkuniga, mis 2025. aastal plaadina „Stoonia lood live“ sööstis maailma folgiedetabelite tippu. Oktoobri alguses ilmus Toccata Classicsi alt ka rahvusmeeskoor enda plaat “Singing into Space” Giovanni Gabrieli ja Giovanni Bonato loominguga.

Rahvusmeeskoor on plaadistanud mainekatele plaadifirmadele nagu Toccata Classics, Ondine, Aurora jpt ning andnud hulgaliselt kontserte USAs, Jaapanis ja terves Euroopas.

Mari Jürjens (1988) pärjati 2025. aasta Eesti Muusikaauhindadel tunnustustega: „Aasta naisartist“ ning „Aasta autorilaulualbum“. Tema muusikat iseloomustab poeetiline tundlikkus, soe kõlapilt ja jutustav laad. Jürjensi laulutekstid avavad kuulajale nii isiklikke kui ka universaalseid teemasid.

Tema kontserdid on kui rännakud, kus muusika ja sõna põimuvad loomulikult ning annavad publikule võimaluse keskenduda detailidele ja emotsioonidele, mis peituvad lihtsuses. Loomingu keskmes on inimene oma igapäevaste rõõmude ja muredega ning soov rääkida lugusid, mis puudutavad igaüht omal moel.

2011. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia näitlejana. Ta oli aastatel 2012–2015 Von Krahli Teatri näitleja ning on edaspidi teinud rolle vabakutselisena. Jürjensi debüütalbum “22” ilmus 2010. aastal. Kokku on tal ilmunud kuus stuudioplaati.

Ott Lepland (1987) sai laiemalt tuntuks, kui võitis aastal 2009 telesaate “Eesti otsib superstaari”. Aastal 2012 esindas Lepland Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus laul “Kuula” saavutas 6. koha.

Lepland on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis pop-jazz laulu ning samuti käinud laulukoolis WAF. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit.

2010. aasta aprillis ilmus tema omanimeline debüütalbum “Ott Lepland”. Aasta hiljem andis Lepland välja teise stuudioalbumi “Laulan ma sind”, mille eest pälvis 2012. aasta Eesti Muusikaauhindadel tiitli “Aasta meesartist”.
2012. aastal ilmus Leplandi sulest kolmas stuudioalbum “Öö mu kannul käib”. 2013. aasta Eesti Muusikaauhindadel noppis ta võidu kahes kategoorias: “Aasta meesartist” ja “Aasta popalbum”.

Leplandi repertuaar ulatub lüürilistest ballaadidest jõuliste poproki lugudeni. Tema lavaline kohalolu, energia ja jutustamisoskus loovad igal kontserdil kordumatu atmosfääri.

Edmar Tuul (1990) on tunnustatud ning armastatud Eesti dirigent, kultuurikorraldaja ning ühiskonnategelane. Edmar oli 2022. aasta üliõpilaslaulupeo Gaudeamus Eesti kava kooride kunstiliseks juhiks ja 2019. aasta XX tantsupeo „Minu arm“ peadirigent. Sama aasta sügisel toimusid debüütkontserdid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. 2017. aasta suvel oli Edmar XII noorte laulupeol „Mina jään“ noormeeskooride liigidirigent.

Edmarit on iseloomustanud maestro Kristjan Järvi: „Tema on üks kõige väljapaistvamaid noori Eesti dirigente. Fantastiline kuju. Ma peaks ütlema tõesti üks kõige paremaid noori Eesti dirigente.“ (Klassikaraadio 20.07.2019). Dirigeerimist on Edmar õppinud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Gennadi Roždestvenski, Hirvo Surva, Colin Mettersi, Leonid Grini jpt juhendamisel. 2024/25 hooajal on Edmar peadirigendiks Viimsi Muusikakooli keelpilliorkestrile, orkestrile Ventum, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilisele Naiskoorile ja Eesti Kaitseministeeriumi segakoorile.

2022. aastal oli Edmar ühtekuuluvuskontserdi „Mis on inimene?“ idee autor ja kunstiline juht – see oli maailma esimene täielikult ligipääsetav kultuurisündmus. 2023. aastal kandis kontsert nime „Mina olen olemas“, Kooriühing tunnustas seda „Aasta tegu 2023“ tiitliga ja Eesti tudengiauhindadel pälvis kontsert „Aasta kultuuritegu 2023“ auhinna.

Jüri Jaanson (1965) on sügava kuulmiskahjustusega ning alustas seetõttu oma kooliteed Tartu Eriinternaatkoolis, praeguses Hiie koolis. Keskkooli lõpetas ta tavakoolis, tulles toime tänu perekonna ja õpetajate toetusele.

Suure osa oma elust pühendas ta tippspordile. Ta on osalenud kuuel olümpiamängul, võitnud kaks hõbemedalit ning tulnud maailmameistriks. Sport kujundas tema väärtushinnanguid, eelkõige sihikindlust ja püsivust, mis on kandnud teda ka hilisemates töödes ja otsustes.

Jaanson oli XII, XIII ja XIV riigikogu liige. Poliitikuna oli tema oluliseks töösuunaks erivajadustega inimeste ligipääsetavuse ja võimaluste parandamine. Ta peab oluliseks, et ühiskonnaliikmete, sealhulgas erivajadustega inimeste eneseteostuse tagamine ei oleks üksnes sotsiaalne kohustus, vaid ka laiem strateegiline eesmärk, mis tugevdab ühtekuuluvust ja toetab riigi konkurentsivõimet. Tema töö keskmes on olnud veendumus, et selle tulemusel sünnib sidusam ja tugevam Eesti ühiskond.

Kerti Kollom Seidelberg (1969) on sotsiaaltöötaja, naine, kogemusnõustaja, ettevõtja, ema ja laulja.

Ta sündis pimedana, aga arstid tegid imet ning temast sai nägija. Ent maailm paistab Kertile mõnevõrra hämara, videvikulisena. Talle on tulnud appi muud meeled, mis aitavad maailma tajuda ehk isegi veel rikkalikumalt kui seda selgeltnägijaist kaaskodanikud kogevad. Ei ole looduse antud omapära takistanud tal omandamast kõrgharidust, töötamast täiskohaga, laulmast nii kooris kui ka solistina või osalemast poliitikas.
Kerti on naine nagu orkester, kes ei kohku tagasi ühegi ettevõtmise ega väljakutse ees, kes on sillaks mitmete inimgruppide vahel.

Ta on teinud väga palju ära puuetega inimeste heaks, aidanud tuua ligipääsetavuse igapäevaellu, millest võidavad kõik. Ta usub, et ees on palju huvitavat, mida kogeda, tajuda, näha: “Just täpselt näha, sest seni, kuni süda lööb, silm aimab ümbritsevat ja rõõm tirib naerule suu, toon ja loon meie ümber päikeselisi hetki, kandes hinges ja huulil naeratust kui loomulikku ehet. Naeratus on minu ametlik tööriist!”

Lauri Räpp (1977) on tekstilooja, kirjanik ja laulusõnade autor. Kirjutamine on tema kirg ja eluviis. Tänu raamatuarmastusele ja laiale lugemusele on tal kujunenud rikkalik sõnavara, avar silmaring ning oskus jutustada lugusid nii, et need kõnetavad. Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad turunduses ja 30-aastane kogemus väikeettevõtjana on õpetanud talle kohusetundlikkust ja täpsust.

Seljakotirändurina maailma avastamine on kujundanud ta paindlikuks ja teistega arvestavaks. Ta kohaneb kiiresti uutes olukordades ega pelga mugavustsoonist välja astuda. Tänu sellele märkab ta detaile, mis sageli jäävad märkamata. Kõik see on andnud talle oskuse jutustada lugusid, mis sünnivad kirja pandud sõnadest.
Räpp on avaldanud kaheksa raamatut. Tema luulekogu „Lihtsate asjade tähtsus“ on tänaseks müünud ligi 17 000 eksemplari ning pälvinud nii Apollo lugejate lemmiku kui ka Aasta Raamatu 2022 ja Rahva Raamatu lugejate lemmiku tiitli. Aastal 2023 ilmus tema koostatud luulekogu „Ajatu puudutus. 120 luuletust inimeseks olemisest“, mis valiti üheks 25 kauneimast Eesti raamatust. Möödunud aasta lõpus ilmunud „Elatud eilsete ja elamata homsete vahel“ pälvis Tammsaare kirjanduspreemia nominatsiooni ning valiti 2024. aasta parimaks ilukirjanduslikuks raamatuks.

Ta on kirjutanud lüürikat mitmele Eesti muusikule, teiste seas Jüri Pootsmannile, Liina Saarele, Jaagup Tuiskile, Tanel Padarile, Karl Killingule ja Ant Nurhale. Tema tekste on viisistanud nii Mikk Tammepõld ja Tõnu Timm kui ka klassikalise muusika helilooja Karin Tuul, kes lõi tema luuletustele põhineva naiskoori ja keelpilliorkestri tsükli „Rännak“. Luuletus „Las ma olen“ sai Elleri Tütarlastekoori plaadi nimilooks.
Lisaks on ta kirjutanud lastenäidendi „Marakratt ja kesköine raamatukogu“ ning koos Erki Aulega muusikali „Rasmus ja Maria“ libreto. Ta on ka paljude kolumnide, artiklite ja reisikirjade autor.

Tema inspiratsiooniallikaks on elu kogu oma ilu ja valuga, inimesed nende lugudega ning loodus — nii kodumaine kui ka teisel pool maailma.

Merilyn Jaeski alustas muusikalise hariduse omandamist klaveritundidega nelja-aastaselt Belgias. Pärast Eestisse naasmist jätkas ta Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis klaveriõpinguid Ingrid Vooglaidi juures. Kooli lõpetas ta aastal 2018.

Aastatel 2010 kuni 2012 viis elu ta Hollandisse, kus Jaeski omandas haridust sealses rahvusvahelises koolis, mis kannab nime Afnorth International School. Klaveriõpingud jätkusid eraõpetaja Ina Jageri juhendamisel.

Merilyn Jaeski lõpetas 2021. aastal Eesti Muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse erialal. Aastatel 2019 kuni 2022 õppis ta kompositsiooni Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Tatjana Kozlova-Johannese juures.
Aastal 2025 lõpetas Jaeski Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal. Tema juhendajaks oli Helena Tulve. Praegu jätkab ta õpinguid Iirimaal.

Karin Tuul (1994) on dirigent ja helilooja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigeerimise erialal. 2017/18 hooajal õppis Tuul Amsterdami Konservatooriumis. 2024/2025 hooajal töötab Karin Tuul lisaks kammerkoorile Encore ka Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskooriga.

2025. aasta üldlaulupeol tuleb naiskooride esituses ettekandele Karin Tuule teos “Vaata ja sa näed”. 2024. aasta aprillis toimus Tuule autorikontsert, kus tuli ettekandele viimase kümne aasta looming kammerkoori Encore ja TTÜ Akadeemilise Naiskoori esituses. 2024. aasta võrukeelsel laulupeol “Uma pido” esitasid mudilaskoorid laulu “Too Mullõ’ Munamägi” ja naiskooride esituses kõlas “Päävä vägi”. Samal aastal toimunud Tartu laulupeol laulsid segakoorid teost “Veere, veere, päeväkene”. 2023. aasta noorte laulupeol kõlas lastekooride esituses Ernst Enno teksile loodud “Kodu”. 2022. aastal ilmus Karin Tuule autoriplaat “Eesti tunne” kammerkoori Encore esituses ning 2023. aastal salvestas TTÜ Akadeemiline Naiskoor plaadi “Valges vaikuses”.

Karin Tuul on Eesti Kammerkooride Liidu esimees (2021-2025) ning osaleb aktiivselt Eesti Kooriühingu tegevuses. Ta on Eesti Kooriühingu alaliitude nõukogu esimees ja muusikanõukogu liige. Karin Tuult on pärjatud Eesti Kooriühingu tunnustustega “Aasta noor koorijuht 2021” ja “Aasta koorihelilooja 2022”.

Roland Jairuse (1987) esimene muusikaline haridus pärineb aastast 2004, mil ta lõpetas Kehra Kunstidekooli euphoniumi erialal. Gümnaasiumis õppides otsustas ta vahetada eriala basskitarri vastu. Hiljem on ta basskitarriga lõpetanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzisuunal nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi. Magistriõpingute ajal õppis ta ühe aasta ka Hollandis, Utrechti konservatooriumis.

Tegevmuusikuna on Jairus viimase 15 aasta jooksul mänginud paljudes pop-, rock-, jazz- ja estraadikollektiivides mitmete tuntud Eesti lauljatega. Muusikas paelub teda enim selle rütmiline pool, mistõttu on tema lemmikžanriteks olnud peaaegu alati progressiivne rock ja metal ning jazz fusion.

Õpetajana on Roland tegutsenud üle 10 aasta. Viimased aastad on ta olnud Gustav Adolfi Muusikakooli juhataja. Ta annab bändi-, basskitarri- ja rütmikatunde nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Gustav Adolfi Muusikakoolis.

Markus Lattikas (1987) on Eesti pianist ja rütmimuusika klahvpillimängija. Muusikaõpinguid alustas ta Nõmme Muusikakoolis, mille lõpetas 2002. aastal. Kõrghariduse omandas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika erialal.

Lattikas töötab Kiili Kunstide Koolis, kus õpetab rütmimuusikat ja klaverit ning on hinnatud juhendaja oma põhjaliku ja praktilise lähenemise poolest. Esinejana on ta tegutsenud erinevates projektides ja ansamblites, tuues lavale nii tundlikku klaverimängu kui ka funktsionaalseid rütmipartiisid. Lisaks on ta seotud ettevõtlusega, panustades muusika­valdkonna projektidesse ja korralduslikesse tegevustesse.