Mari Kalkun on karismaatiline laulja ja omanäolise käekirjaga looja, kes on oma soolokontsertidega esinenud enamikes Euroopa riikides ja Jaapanis ning pälvinud rohkelt rahvusvahelise meedia tähelepanu. Juulis 2023 ilmus muusikul uus kauaoodatud sooloalbum „Stoonia lood“, mis toob kuulajani vanad eesti müüdid ja kaasaegse võro luule, lennutades need Kalkuni isikliku helikeele ja jutuvestmisoskuse kaudu otse tänapäeva maailma probleemide tulipunkti.
Haldi on muusik, laulukirjutaja ja produtsent. Oma esikalbumi „Raba” avaldas Haldi 16-aastaselt koostöös Vaiko Epliku ning Jakob Juhkamiga. Debüütalbumi nimilugu „Raba” kõlas Haldi esituses ka 2019. aasta XX tantsupeol „Minu arm“, kus see oli võimlemiskava „Rabahaldjad“ saatemuusikaks. 2021. aasta suvel ilmus Haldi teine album „Taevalaed“, mille esiksingel „Suudlus“ viis Haldi kokku 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja, Portugali laulja-helilooja Salvador Sobraliga. Nimelt leidis mullu 14. detsembril Alexela kontserdimajas aset eriline duett, mil lugu kõlas Haldi ning Salvadori ühises esituses samaaegselt nii portugali kui ka eesti keeles. 2023. aasta veebruaris ilmus Haldi eestvedamisel Marju Marynel Kuudile pühendatud kogumik „Marynile / For Maryn“, mis sisaldab erinevate Eesti muusikute töötlusi Marju Kuudi omaloomingust või tema esitatud muusikast.
Karin Tuul on dirigent ja helilooja, kes omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õppides kooridirigeerimist Hirvo Surva ja heliloomingut Tõnu Kõrvitsa käe all. Ta on töötanud mitmete kooridega, lisaks Kammerkoor Encore’ile teeb ta koostööd TTÜ Akadeemilise Naiskoori ja Kaja Naiskooriga. Tema helilooming on jõudnud paljude eesti kooride ja ka laulupidude repertuaari. 2023. aasta noorte laulupeol esitasid lastekoorid laulu „Kodu“. 2024. aasta Tartu laulupeol laulsid segakoorid laulu „Veere, veere, päeväke“ ja sama aasta võrukeelsel laulupeol võis kuulda kolme tema teost. 2025. aasta üldlaulupeol kõlab „Vaata ja sa näed“ naiskooride esituses.
Kammerkoor Encore on heatasemeline ja mitmekülgne kollektiiv, kes on edukalt osalenud koorikonkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui välismaal. Koorilauljaid inspireerivad mitmekesised ja väljakutsuvad projektid, mis iga hooaja omanäoliseks muudavad. Repertuaari kuuluvad Eesti ja välisautorite kooriklassika ja uudisteosed ning dirigent Karin Tuule looming. Koori hääleseadja on Karin Salumäe.
Maarja Kaplinski sai lapsepõlves klassikalise kitarri tunde Eesti kitarrimuusika grand old man Heiki Mätlikult. Talle meeldib väga laulda ja tema kadunud isa rääkis, et Maarja hakkas laulma umbes samal ajal kui rääkima, kui mitte varemgi. Esimeseks lauluõpetajaks oli tolleaegne Vanemuise ooperisolist Eugen Antoni. 2016. aastast alates on Maarja Hispaaniast pärit, praegu Eestis, Hispaanias ja Saksamaal vabakutselise ooperilauljana tegutseva German Gholami lauluõpilane. Maarja on osalenud kahes kadunud David Kettlewelli vanamuusikaprojektis. Maarja on kogemusnõustaja Rehabikeskuses. Talle pakuvad huvi ka võõr-, eelkõige romaani keeled, seetõttu on ta tegutsenud vabakutselise tõlkijana. Kõige tähendusrikkamaks peab enda jaoks Ignatius Loyola „Vaimulike harjutuste” tõlget eesti keelde.
Priit Kasepalu on 67-aastane. Enam kui veerand sajandit on ümbritsev maailm jõudnud temani kuulmise, kompimise, haistmise ja maitsmise teel. Priit on tegelenud nägemispuudega inimestele heli- ja punktkirjas raamatute valmistamise ning laenutamise korraldamisega. Praegu töötab ta Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus juhtivspetsialistina. Üks tema tööülesanne on raamatute punktkirja trükkimiseks ette valmistamine ja nende punktkirjas trükkimine. Ka kontserdi punktkirjas kava on nägijast kolleegi ja tema tehtud.
Edmar Tuul (1990) on tunnustatud ning armastatud Eesti dirigent, kultuurikorraldaja ning ühiskonnategelane. Edmar oli 2022. aasta üliõpilaslaulupeo Gaudeamus Eesti kava kooride kunstiliseks juhiks ja 2019. aasta XX tantsupeo „Minu arm“ peadirigent. Sama aasta sügisel toimusid debüütkontserdid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. 2017. aasta suvel oli Edmar XII noorte laulupeol „Mina jään“ noormeeskooride liigidirigent. Edmarit on iseloomustanud maestro Kristjan Järvi: „Tema on üks kõige väljapaistvamaid noori Eesti dirigente. Fantastiline kuju. Ma peaks ütlema tõesti üks kõige paremaid noori Eesti dirigente.“ (Klassikaraadio 20.07.2019). Dirigeerimist on Edmar õppinud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Gennadi Roždestvenski, Hirvo Surva, Colin Mettersi, Leonid Grini jpt juhendamisel. 2024/25 hooajal on Edmar peadirigendiks Viimsi Muusikakooli keelpilliorkestrile, orkestrile Ventum, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilisele Naiskoorile ja Eesti Kaitseministeeriumi segakoorile. 2022. aastal oli Edmar ühtekuuluvuskontserdi „Mis on inimene?“ idee autor ja kunstiline juht – see oli maailma esimene täielikult ligipääsetav kultuurisündmus. 2023. aastal kandis kontsert nime „Mina olen olemas“, Kooriühing tunnustas seda „Aasta tegu 2023“ tiitliga ja Eesti tudengiauhindadel pälvis kontsert „Aasta kultuuritegu 2023“ auhinna.
Eesti Puuetega Inimeste Koda tegeleb puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmisega huvikaitse ja koostöö kaudu. EPIKoda on katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 300 Eestis tegutsevat puuetega inimeste organisatsiooni. EPIKoda on partner riigile, kohalikele omavalitsustele, erasektorile ja teistele vabaühendustele puuetega inimestega seonduvates teemades. EPIKoda on Euroopa Patsientide Foorumi ja Euroopa Puuetega Inimese Foorumi liige.
Markus Lattikas (1987) – on Eesti pianist, kes on ühtekuuluvskontserdi saateansamblis osalenud alates aastast 2022.
Paul Daniel (1977) on mitmekülgne kitarrist, arranžeerija ja helilooja. Ta on mänginud paljudes ansamblites, näiteks Elletuse, Ajavares, Jaan Tätte & Udupasun, Lepaseree. Mitmes neist on ta tegev ka praegu.
Ta on olnud muusikuna aktiivne mitmesugustes projektides. „Kummardus Veljo Tormisele“, EDBB ja Lauri Saatpalu on vaid mõned paljudest. 2017. aastal lõi Paul koos Lauri Saatpaluga kaasa arranžeerija ja muusika kaasautorina VAT Teatri ja NUKU koostöömuusikalis „Mees, kes ei teinud mitte midagi“, mille muusika on ilmunud ka CD-plaadil.
